Prieka! Kippis! Terviseks!
Kallid Eesti tugitoolispordi fännid! Kohe alustame ülekannet Läti piirilt, kuhu on kogunenud mõõtu võtma kolme riigi esindajad – eestlane, lätlane ja soomlane.
Kohal on ka leedukatest vaatlejad ja muidugi palju pöidlahoidjaid, sest kes sooviks ilma jääda Balti-Soome maavõistluse eredamatest hetkedest.
|
„Mnjaaa … inimesed oskavad elada!“ õhkas sõber Serks.
„Keda sa silmas pead,“ küsisin mina.
„Eks ikka presidenti!“
„Seda Euroopa kaalumajas töötanud naist või?“
„Ei-ei, ikka eelmist! Ja mitte kaalumaja, vaid kontrollikoda.“
„Eelmist presidenti pole olemas – üks kord president, alati president!“
|
Võehh, ma nägin eile öösel unes ikka tõelist õudukat!
Perearst sõitis kiirabibussiga mööda linna ringi ja karjus ruuporist „Uus dieet! Uus dieet! Õllekõhud, hoidke alt!“
Siis peatus ta minu maja ees ja kaks tursket kiirabitöötajat tirisid mind tussikutes tänavale, kus mind põlvili suruti ja järgnevad õpetussõnad peale loeti:
|
Meie väikese linna peal läks lahti jutt, et kohalik tööstur ja saekaatri omanik Družba-Juss on Eesti rikaste topis.
Ei, noh, paras tropp on ta küll, sest maksab töötajatele ainult miinimumpalka, aga miks rikkad temast topise tegid? Kas ta jäi kelleelgi võlgu?
Igatahes käis A ja O poe juures ning sügiseselt kaunis parginurgas mitu päeva arutelu, et nendele küsimustele vastust leida.
|
Pilsner või porter, pilsner või porter, pilsner või porter …
Sõber Serks seisab alati poes nagu lammas ja ei suuda valida, mida õhtuse tugitoolispordi tarvis korvi poetada. Vahel jookseb ta järjekorrast ära riiulite vahele ja jääb seal mökutama, tekitades minu silmarõõmust müüjale Sirje Sipelgale palju tuska.
„Võta pilsner,“ käratan ma tavaliselt sellisel juhul ja siis tabab kõiki järjekorras seisjaid suur kergendus.
|
Viimasel ajal muud ei kuule, kui kiidulaulu Lätile. Õlu olevat seal nii odav, et võtvat tundlikumal õllesõbral suisa silmad märjaks. Meie kohalikus A ja O poes kuuleb ainult selliseid hüüatusi nagu „Mina siit küll ei osta, Lätis on poole odavam!“ või „Ma ei hakka siit ostama, laupäeval lähen niikuinii Lätti.“
Mul on oma silmarõõmust, müüja Sirje Sipelgast seepärast suisa kahju. Milles tema süüdi on, et riigi alkoholipoliitika kunded minema peletab?
|
Presidendikandidaate kerkib rahva ette nagu poeriiulitele käsitööõlut – sildid on ilusad, hinnad on kallid, aga kurat teab, mis neil sees on!
|
Selgus tõsiasi, et Riigikogusse sai valitud niiöelda hunt lambanahas, kes sööstis ohvrikarju purema nii mis kole. Kõik ilusad lubadused, mis valijatele naeratuse näole tõid, muutusid valugrimassiks, aga meie rahvas on harjunud valu kannatama ja end ise ravima ning hambaid parandama.
|
Tšau! Privet! Hei! Moi! Ma olen nüüd rahvusvaheline mees!
Asi on nimelt selles, et mul õnnestus munapüha ajal Soomes käia. Serksi naine oli käinud kuskil jooksmas ning saanud selle eest tasuta kruiisi ja nii võeti mind ka kampa kui viimast eestlast, kes pole veel Soome saanud.
|
Sa saadana silmamuna! Naabripoiss näitas mulle ja sõber Serksile poe juures tabletist Eesti eurolaulu videot ja ma sain taas kinnitust, et armastus käib ikka kõhu kaudu.
Ütlen ausalt, sellist erootiliste sugemetega sibulaviilutamist pole minu silm enne näinud. Euroopa rahvad peaksid peale taolist esitlust kõik pisarates olema ja meie jaoks parimad punktid välja nutma.
|
