Eesti õlleturg on aktsiisitõusu tõttu tänavu kahanenud

Tänavune aktsiisitõus ja sellest tulenenud piirikaubandus on kõige enam mõjutanud kodumaist lahja alkoholi turgu ja seadnud löögi alla kohalike tootjate majandustegevuse – tänavu kümne kuuga on õlleturg kahanenud 6 protsenti ning muude lahjade alkohoolsete jookide turg enam kui kümnendiku.

“Aktsiisilaekumised näitavad selgelt, et aasta alguse 15-protsendiline järsk maksutõus on kõige suurema löögi andnud Eesti õlletööstustele,” lausus Eesti Õlleliidu juhatuse esimees Tarmo Noop. “Kümne kuu kokkuvõttes on õlleturg tervikuna kahanenud kuus ning siidri- ja teiste lahjade alkohoolsete jookide turg koguni 11 protsenti.”

Eesti Õlleliidu juhi sõnul seab 2017. aasta alguses jõustuv täiendav kümneprotsendiline tõus kogu Eesti õlleturu täiendava löögi alla ning hoogustab veelgi Lätiga toimivat piirikaubandust.

Kogu sisemaine turg on aktsiisilaekumiste andmetel kahanenud oktoobri lõpu seisuga neli protsenti. Kangete alkohoolsete jookide puhul on langus keskmisest väiksem ehk kolm protsenti, veini puhul on tarbimine hoopis kolme protsendi võrra tõusnud.

“Aktsiisitõusu ja piirikaubanduse mõju on lahja alkoholi sektori ettevõtete majandustegevuses juba tänasel päeval väga selgelt tunda,” märkis Eesti Õlleliidu juht. “Järgmiseks aastaks kavandatud maksutõus ning võimalik täiendav lahjade alkohoolsete jookide maksutõus omakorda kujutab reaalset ohtu ka meie sektorile ja seotud töökohtadele tervikuna.”

Eesti alkoholitarbimine on viimastel aastatel olnud stabiilses languses ning eeldatavalt juba tänavu jõuame tasemele, mis jääb alla alkoholi rohelises raamatus seatud eesmärgile 8 liitrit absoluutset alkoholi elaniku kohta.

“Eestis on lahja alkoholi tarbimine Euroopa Liidu keskmisest madalamal tasemel ning ka kogutarbimises oleme saavutanud rahvatervise eesmärgiks seatud taseme. Seetõttu peab riik kriitilise pilguga hindama aktsiisipoliitika mõjusid ning ei tohi seada ohtu kodumaise tööstuse konkurentsivõimet ja sektoriga otseselt seotud sadu töökohti,” lisas Noop.