Sigaretid ja viinad

Kord oli mul naine ja natuke raha
ja pisike majake mändide all.

Kõik oli nii kena ja enese teha
ja elu see veeres kui võõbatud pall

Sigaretid ja viinad ja kirglised naised,
mu elu kõik tuksi on keeranud nad.
Sigaretid ja viinadja kirglised naised.
Ei hauaski enam neist rahu ma saa.

Süs tuli üks sõber ja ütles, et lähme
ja teeme seal kõrtsis üks mehine pits.
Sest ajast see maailm on minule täpes.
Nii valusalt nüpeldab issanda vits.

Sigaretid ja viinad ja kirglised naised,
mu elu kõik tuksi on keeranud nad.
Sigaretid ja viinadja kirglised naised.
Ei hauaski enam neist rahu ma saa.

Nüüd mullaga kaetud mu patune kere.
Üks rohtunud haud asub mändide all.
Oh, mööduja, sulle ma ütlen sealt -tere.
Ja hoiatan tegemast kõike, mis halb.

Sigaretid ja viinad ja kirglised naised,
mu elu kõik tuksi on keeranud nad.
Sigaretid ja viinadja kirglised naised.
Ei hauaski enam neist rahu ma saa.