In vino veritas!

Meie poliitikud on unustanud aastatuhandeid kehtinud tõe – in vino veritas – veinis peitub tõde. Tänapäevases mõistes võib tõde otsida ka mõnest muust kangemast märjukesest, mida mõõdukalt pruukida.

Juba paar nädalat istuvad auväärt erakondade esindajad päevast-päeva kainete ja hapude nägudega Stenbocki majas, kust kostub ainult visinat nagu oleks toored puud lõkkesse või saunaahju visatud.

Partsu tavalised inimesed istuvad igal õhtul külm pilsner käes teleka ette valitsuse moodustamise kohta uudiseid ootama, kuid selle kohta ei kuule telepurgist õigesti midagi. Käib üks hämamine seisukohtade lähenemise suhtes ja nüüd siis tagatipuks jooksis asi veel tupikusse.

No kuulge! Ilmad on ilusad, võtke paar korvi õlut, sõitke loodusesse, laske end vabaks ja saage krambist üle! Kui on hirm avalikus kohas rüüpamisega vahele jääda, pistke pudelid kinkekotti ja tehke nägu, et lähete sünnipäevale.

Rahvas ootab uut valitsust ja kui muudmoodi hakkama ei saa, ei tohi iidsetes demokraatiates leiutatud nippe proovimata jätta.

„In vino veritas!“ ei ole alkoholipropaganda, vaid tuhandete aastate jooksul järeleproovitud läbirääkimiste edendamise võimalus.