Rikaste topis

Meie väikese linna peal läks lahti jutt, et kohalik tööstur ja saekaatri omanik Družba-Juss on Eesti rikaste topis.

Ei, noh, paras tropp on ta küll, sest maksab töötajatele ainult miinimumpalka, aga miks rikkad temast topise tegid? Kas ta jäi kelleelgi võlgu?

Igatahes käis A ja O poe juures ning sügiseselt kaunis parginurgas mitu päeva arutelu, et nendele küsimustele vastust leida.

„Kui on topis, siis peab olema surnud, aga nägin teda alles eile oma kaasaga peatänaval patseerimas,“ selgitas sõber Serks.

„Kohalikus lehes ei ole Jussile kaastundeavaldusi olnud,“ pidin temaga nõustuma.

„Äkki siis midagi poksiga seonduvat?“ pakkus keegi. „Et Družba läheb ja seisab kuskil ja siis rikkad tulevad ja nüpeldavad teda.“

Pakuti veel, et mees käib vabast ajast Eesti Rahva Muuseumis eksponaati mängimas – saag kätte ja silt kaela „Ettevõtja Lõuna-Eestist, XXI sajand“.

„Siin kisub „Mnemoturniiriks“ kätte ära, kutsusin mehed korrale. „Kui keegi tahab topis olla, siis on see tema enda asi – vaba maa, vabad mehed, tehku mis tahavad. Mõni näiteks on eluaeg tuhvlialune ja ei tee sellest väljagi. Üks mu sõber palus surma korral lausa hauaplaadile graveerida „Siin puhkab Eesti suurim tuhvlialune“.“

Nojah, aga topis! Družba-Jussist poleks seda küll keegi uskunud. Mõtle, kuidas see lastele mõjub, kui isa on topis. Ja naisele – „Su mees on topis!“.

Läksin kohalikku postkontorisse, et asjast selgemat pilti saada. Postkontori juhataja Asta Mann Jaana Kanep on kõiketeadja, tema silme alt liiguvad läbi kõik linnakese kirjad ja postipakid.

Küsisin, et kas ta on ka kuulnud, et Juss on nüüd topis?

„Olen-olen, vastas ta, ma tegin isegi pastakaga lehes tema nimele ringi ümber!“

„Issand, kas juba lehed kirjutavad sellest piinlikust loost? „Kroonika“ või?“

„Ahh, mis sa ajad, „Äripäev“ paneb ikka kõik rikkad ritta,“ näitas Asta Mann Jaana mulle lehest numbreid.

Vaatasin sõnatult seda kuue nulliga numbrit ja mõtlesin, et selle eest oleksin nõus ise ka topis olema ja kas või nädalavahetustel muuseumites seisma, et kuidagigi oma rikkust rahvaga jagada.