Jõuluporterite test

Igasugune testimine ja mekkimine on viimasel ajal ülipopp. Kohalikus poes ei saa reedeti liikudagi, ilma et sulle hambaorgi otsast või plasttopsist midagi maitsta ei pakutaks.

Ega ma kade mees pole ka, teen mitu ringi riiulite vahel, üritan nägu moondades uue kliendi muljet jätta ja muudkui maitsen, kuni pakkujad altkulmu põrnitsema hakkavad ning oma tooteid peita üritavad.

Oma süü, ausalt öeldes! Mis te siis võtate nii vähe kraami kaasa, et kõigile ei jätku!

Jõulude vääramatu lähenemise tõttu otsustasin teha traditsiooniliselt jõuluporterite testi.

Ostsin ühe jõuluporteri ja kuus pilsnerit.

Ema oli sobivalt kodust kuskile padjaklubisse läinud.

Kass sai juba kaugelt aru, et läheb testimiseks ja kadus diivani alla peitu.

Kõigepealt tegin pimetesti. Kustutasin korteris kõik tuled, tõmbasin paksud kardinad ette, avasin porteri ja rüüpasin lonksukese. Maitses väga hästi!

Seejärel testisin jõuluvalgusega. Torkasin elektriküünlad vooluvõrku ja rüüpasin jälle lonksukese. Maitses veel paremini!

Siis testisin tavalise valgusega (kolm neljakümnevatist pirni laes, üks 25ne seinalambis).

Ära ütle - ikka maitses hästi!

Koridoris proovisin päevavalguslambiga. Pisut häiris lambist kostev surin, kuid õlle maitse oli endiselt väga hea.

Lõpuks läksin magamistuppa ja testisin säästulambiga. Õlle värvus oli pisut teine, veidi sinkjas, aga maitse jäi endiselt suupäraseks.

Kokkuvõtteks võin öelda, et jõuluporteri test õnnestus sajaprotsendiliselt ja soovin seda teistelgi proovida!