Eurolaul 2015

Sa saadana silmamuna! Naabripoiss näitas mulle ja sõber Serksile poe juures tabletist Eesti eurolaulu videot ja ma sain taas kinnitust, et armastus käib ikka kõhu kaudu.

Ütlen ausalt, sellist erootiliste sugemetega sibulaviilutamist pole minu silm enne näinud. Euroopa rahvad peaksid peale taolist esitlust kõik pisarates olema ja meie jaoks parimad punktid välja nutma.

Keegi oli kuskil kommenteerinud, et Elina Borni ja Stig Rästa laulufilm olevat liiga vägivaldne. Mismõttes? Selline ongi ju meie elu – hakid sibulat, peksad peeglit, pritsid natuke verd, süüdistad kõiges naist ja siis lähed jood autos mõne pilsneri, kuni meeled jahtuvad ning saabub leppimine. Hõk!

Serks ei pannud mingit äkšenit videos üldse tähele, talle hakkas tüdruk hirmsasti meeldima. Sõber ütles, et kui kuskil kioskis müüdaks Elina Borni kleepekaid, siis tema ostaks kohe ja liimiks oma taksosse. Varem oli seal olnud Marju Läniku pilt, aga päike olevat selle nii koledaks pleekinud, et sellega sai ainult kliente ehmatada.

Mulle jälle meeldib Stig, aga ma ei julge seda kõva häälega välja öelda, arvatakse, et mul on orientatsioon sassis. Igatahes, kui tal peaks olema uut peeglit tarvis, olen ma valmis talle kodutunnet tekitama ja selle heaks korjanduse korraldama.

Äkki saab A ja O poe taaraautomaadile panna lisanupu „Annetan Stigi uue peegli ja kodurahu heaks“.

Üldiselt mulle meie tänavune eurolaul meeldib, selline mõnus miks Vinnipuhhi ja Ott Leplandi eurolaulust.

Pöidlad pihku!!!