Õllur kostitab sõpru

Sõprus on üks kuldaväärt asi!

Kui näpud on täitsa põhjas, ressursid on täielikult ammendunud ja ema keeldub SMS-laenu andmast, siis aitavad sõbrad enamasti hädast välja.

Kitsikuses olles kutsun semud alati endale külla, et neid kostitada.

Ah, et kuidas ma kostitan, kui parasjagu sentigi taskus pole?

See on väga lihtne!

Helistan Matile, kutsun ta külla ja palun mõned pilsnerid kaasa võtta.

Siis helistan Maidule, kutsun ta külla ja palun mõned pilsnerid kaasa võtta.

Seejärel helistan Riksile, kutsun ta külla ja palun mõned pilsnerid kaasa võtta.

Ühesõnaga, helistan kõikidele sõpradele – Sergeile, Kaidule, Trossile, Kaljule, Tiidule ja Peetrile ka.

Kõik ei saa tulla, aga vähemalt kolm sõpra saab alati kokku.

Kui esimene kohale jõuab ja uksel õlled ulatab, ongi probleem põhimõtteliselt lahendatud.

Panen pudelid lauale, avan ise esimese ja kostitamine võibki alata.

Ega siis nemad ei tea, et mul on külmikus pilsnerivaakum, mida lõhestavad vaid tükk seapekki ja purk herneid.

Pealegi, puudustkannatavale sõbrale on inetu vaesust ette heita!