ÕLLURI BLOGI

In vino veritas!

Meie poliitikud on unustanud aastatuhandeid kehtinud tõe – in vino veritas – veinis peitub tõde. Tänapäevases mõistes võib tõde otsida ka mõnest muust kangemast märjukesest, mida mõõdukalt pruukida.

Kevadised igatsused

Õhus on kevadet, aga mätas pole veel kuiv. Käisin proovisin isiklikult meie laululava taga kuusiku serval asja ära. Pärast pidin küll mööda seinaääri koju hiilima, sest sõber Serks ütles, et püksitagumikul olev plekk ei jäta kaksipidi mõtlemist.

Munade jagamine tavalistele inimestele

Hõk, valimised on selleks korraks õnneks läbi! Ootasin valimispäeva rohkem kui Saku õlletehase kaubaautot. Ausalt! Lihtsalt ära hakkas tüütama igasuguste kahtlaste untsantsakate traavimine trepikojas! Mõned kandidaadid olid ju nii tundmatud ja anonüümsed, et raske vahet teha, kas tegemist on poliitiku või korterivargaga.

Õllur kinnitas varivalitsuse

Kuhu iganes sa ka ei lähe ja kellega ei räägi, inimesed kurdavad ikka üht: valimised tulevad, aga valida pole mitte kedagi.

Lahtine õlu

Käisin eile suures linnas kaubanduskeskuses. Oli selline ootamatu võimalus. Serksi tütar vajas mingeid hilpe ja me ronisime siis sõbraga tema auto tagaistmele, et ka natuke väikelinna rutiinile vaheldust leida.

Normaalne

Raadios esitati meditsiinitöötajale küsimus, et kui palju peaks jooma õlut, et oleks normaalne?
 
Mida tähendab normaalne? Kas seda, et oleks tervislik? Või seda, et ei tee purju? Või seda, et ei aja tualeti vahet jooksma? Või ei löö auku perekonna eelarvesse?
 

Õllur püüab astuda suhtesse

Aastavahetuse paiku jäi mulle mulje, et kohaliku AjaO poe müüja Sirje Sipelgas on minust kui meessoost isikust huvitatud. Alati, kui käin poes varusid täiendamas, vaatab ta mulle oma suurte silmadega otsa ja naeratab lahkelt.

Valimised ukse taga

Küll viimasel ajal on igasuguseid kodukäijaid ja silmamoondajaid välja ilmunud!
 
Vanadel eestlastel oli ikka kombeks talvel parte pääl pikutada ja talv rahulikult sugu tehes või siis käsitöö kallal nokitsedes mööda saata, kuid see, mis nüüd toimub, on hullem kui mardilaupäeva õhtu.
 

Head uut (õlle)aastat!

Pean alustama vabandusega! Möödunud aasta lõpp oli nii tempokas, et unustasin Eesti õllekultuuri promomise täiesti unarusse. Selles tuleb süüdistada toidu- ja joogitootjad, kelle degustatsioonid ja toodang täitsid kogu mu pühadeaegse vaba aja.

Who the Fuck is Alice?

Käisin teisipäeval üle pika aja pealinnas. Sõber Serks oli saanud ülemuselt hea töö eest jõulukingiks Smõuki kontserdi piletid ja kuna tal kedagi kaasa kutsuda ei olnud, siis valis viimases hädas mind.

Lehed