Õlluri Blogi

Uus! Mõni inimene kohe oskab elada

 

 

Saagem tuttavaks!

Hõk … Tervist, semud!

Minu nimi on Õllur Konstantin Pilsner, sõpradele lihtsalt Õllur!

Ma olen umbes 35 – 50 aastane eatu mees ja elan ühe väiksema linna paneelelamurajooni nelja trepikojaga paneelmaja kolmanda trepikoja teisel korrusel kolmetoalises korteris.

Koos oma töötavast pensionärist ema ja kõuts Porteriga loomulikult!

Ja ajutiselt! Viimased seitse aastat juba.

Ma pole veel südamedaami leidnud, kellega õlled ühte kappi panna ja ega mul pole aega teda otsida ka – kogu vaba aeg kulub sõpradele.

Aga vaba aega on praegu palju, sest olen ajutiselt töötu.

Muidu olen meister iga asja peale või õigemini spetsialist, nagu nüüd on moodne öelda, kuid tööga on siiski pahatihti kitsas käes. Selge tõestus sellest, et talendid kodumaal tööd ei leia.

Jumal tänatud, et ma varases nooruses hariduse omandamisele eriti palju energiat ei kulutanud – see oleks olnud suur raiskamine.

Ega ma mingeid suvalisi otsi vastu võta ka, tunnipalk peaks ikka õlledesse ümberarvestatult praeguste hindade juures kuskil 8-10 õlut olema. Vähemaga ma ei lepi! Parem võtan emalt SMS-laenu – sõbralik finantsteenus: kui tagasi ei maksa, inkassot kaela ei saadeta.

Üldiselt on elu lill. Olen palju raskemaid aegu näinud, mil poodides oli valida vaid kehva ja veel kehvema õlle vahel. Praegu on õllevalikut ja maitseid seinast seina, vahel ei saa arugi, kas jood õlut või odekolonni.

Ah jaa, mu deodorant on Old Spice, lemmiklaulja Toomas Anni ja lemmiktoiduks praetud küüslauguleivad.

Ja kanatiivad.

Ja kõvad juustud.

Olge siis teie ka kõvad ja toetage kodumaiseid tootjaid!